Armumise ajal on kriitikameel tagaplaanil, prevalveerivad
kaaslase imetlemine ja soov näidata ennast toredana. Kui kaks inimest kokku
saavad ja paari moodustavad, siis nad võtavad oma suhtesse kaasa oma
perekondlikud ja varasemate suhete kogemused, kuidas käituda ja mida oodata.
Umbes kaks aastat läheb ühiste reeglite loomiseks ja teineteise „nurkade mahalihvimiseks“.
Seega pole ime, kui pärast suurt armumist tulevad esimesed tülid – see on
reeglite paikapanemisega seotud, et mina tahaks nii, aga mina naa ja teeme siis
näiteks kompromissi. Tihti toimub umbes kolmandal kooselu aastal „rahunemine“
ja kuigi teatud asjad ehk ei meeldi, ollakse nendega harjunud ja leppinud. Osa
läheb siis lahku, sest „tunnet enam pole“, aga võimalik on, et tunne on
lihtsalt teisenenud. Tugev paarisuhe on eelduseks hea kolmiku tekkimisele, kui
sünnib laps. Selleks ajaks võiks olla välja kujunenud armastus, mida
iseloomustab ehk väiksem kirg kui alguses, aga suurem hoolimine ja
lugupidamine. Raske on olla hea vanem, kui suhe partneriga pole lähedane,
rõõmutoov ega usalduslik.
Paari arengufaasides on suurema ja väiksema sõltuvusega aegu.
Tavaliselt ollakse alguses palju koos, tahetakse kõike koos kogeda ja
emotsioone jagada. See võib muutuda kui perre sünnib laps ja naine paar aastat
temaga kodus rohkem seotud on, mees aga jätkab sarnast elu nagu enne. Tihti
tekib suhtekriis siis, kui naine pärast kodusoldud aega uuesti „tavamaailma“
naaseb ning tahab teha seda, mida vahepeal teha ei saanud - tihti on endale
elamine sellel perioodil suur unistus. Vahest püüab üks suhte arengut tagasi
hoida, et senine elu jätkuks ja teine jälle liiga kiiresti suurt muutust läbi
viia, nii et suhte tasakaal satub ohtu. Need käitumised, mis suhet ohustavad,
püütakse kõrvaldada. Mida kauem on arengupidurdus toimunud, seda ägedamalt lõpuks
reageeritakse a la ma ei saa enam kalal käia muutub väljakannatamatuks.Pere eluringi üleminekuperioodil ühest faasist teise iseloomustab vähemalt ühe poole soov suhte reegleid muuta. Tihti on konfliktne aeg, kui lapsed on teismelised, tahavad rohkem iseseisvust, aga vanemate jaoks pole nad veel piisvalt küpsed suuremaks vastutuseks oma elu ja tegemiste eest.
Tühja pesa etapp algab paaril siis, kui lapsed on iseseisvat
elu alustanud. Kui mõlemad panustasid palju enda ja laste tegevustesse ning
vähem või üldse mitte paarina ajaveetmisesse, siis võib neid tabada ehmatav
tõdemus, et polegi enam millestki rääkida ja kõrvalseisev inimene tundub võõrana. Vahel lõpetatakse
siis suhe. Oleme ju kuulnud, kuidas 20-aastaselt pere loonud paar läheb pärast
20.-t pulmaaastapäeva lahku. See võib olla seotud tühjuse tundega, mis siis
partneri osas on tekkinud kui lapsed kodust läinud on. Samas kui paar hoiab
ühte laste kasvamise ajal, võivad nad olla rõõmsad nö uute mesinädalate üle,
kus saavad segamatult oma meelistegevusi teha ilma, et väikestega arvestama
peaks.
Vanaduses seob inimesi armastus, mida võib kirjeldada
kiindumuse ja sügav sõprusena. Kui suhe on olnud rajatud eelkõige füüsilisele
meeldivusele ja see nii jääbki, võib juhtuda, et seda mis seob jääb liiga
väheks, et koos pensionipõlve nautida võiks.Ilmus ajakirjas "Mari" juulis 2013
