Sunday, October 14, 2012

Mehest targem

Minu mure on teistega võrreldes kindlasti väiksem, võib-olla isegi pseudoprobleem. Mees on mul väga hea (ei hakka kõiki omadusi üles loetlema, aga ühesõnaga hoolimise, usaldamise, teineteisega mittearvestamise jms. probleeme pole), aga tunnen, et olen mehest üle. Sõna otseses mõttes. Kui millestki räägime, tean alati antud teemast palju rohkem, saan vist paremini inimestega läbi ka, mul on suur tutvusringkond. Alati, kui midagi on vaja, leian mina vajaliku asja/info. Seda on raske kirjeldada, oleksin justkui elukogenum, kuigi mees on minust natuke vanem. Mina olen meil tuntavalt nö. eestvedaja, organiseerija. Mees ei ole madala intelligentsiga ega loll, ta just väga püüab ja on mitu korda öelnud, et ta tunneb end minu kõrval lollina ja üritab mulle “järele jõuda”, kuigi ma ise pole talle märkusi teinud. Tal on edukas karjäär, ta on elektriinsener ja ülikoolikraad on ka üks aste kõrgem, kui minu oma. Ta on väga hooliv ja tark inimene tegelikult, aga see asi tekitab meil varjatud pingeid. Ebameeldiv on see tegelikult mõlemale, tema tunneb end halvasti. Mina otseselt end halvasti ei tunne, aga pigem veidralt, et olen ise “mees majas” ja tunnen ka mehe pahameelt (mitte minu pihta vaid selle olukorra pihta). Sarnaseid lugusid lugedes täheldasin, et enamasti soovitatakse naisel lihtsalt olla naiselik ja “lasta mehel mees olla”, aga minu puhul selline asi eriti ei tööta, kui mees tahab mees olla, siis olgu ise mees, mitte nii, et mina pean end meelega ohmuks ja saamatumaks tegema, kui ma tegelikult olen. Kindlasti ei hakka ma tagasihoidlikumalt käituma, see oleks kogu minu olemuse ja iseloomu allasurumine suhte nimel. Mainin veelkord, et probleem valmistab rohkem meelehärmi mehele. Oleme asjast rääkinud küll, aga miski eriti ei muutu. Tema on küll väga pädev oma erialas, aga lihtsalt ei loe nii palju uudiseid/raamatuid kui mina, ei ole ühiskondlikult nii aktiivne jne. Selline loll olukord, mingit lahkuminemise juttu ei ole meil olnud, muidu on kõik hea ja harmooniline, aga mõtlen ise vaikselt, et kas nii jääbki... Ma ei ole ka kergekäeline suhtest lahkuja, sest mõistan, et tegemist on väga hea mehega. Loodan, et tal ei teki mingit sügavamat alaväärsuskompleksi. Kas ainus lahendus on see, et mõlemad pooled lihtsalt lepivad olukorraga?
Tundub, et olete mõlemad võtnud omaks teie suhte kirjelduse, et naine on „mees majas”. Miks? Kellele seda vaja on? Kas keegi tunneb ennast seeläbi paremini ja vajab seda või halvemini ja vajab seda? Kui teie olete eestvedaja ja organiseerija, siis see on ehk teie temperamenditüübile omane ning samas mitteomane teie mehele. Kes ütles, et liider peab mees olema ja kui ta ei ole, siis miks peaks ta ennast sellepärast halvasti tundma ning naine ennast veidralt tundma. Kirjutate, et teate jututeemadest rohkem kui tema. Kes teemasid valib, kas teie? Kindlasti on teemasid, mida tema teab paremini nt kasvõi oma eriala raames, aga ehk ei võta ta seda nii tihti jutuks.
Mina näen teid, kui teineteist täiendavat paari, kes tegelikult toimib hästi ja on suhtena jätkusuutlik. Tegelikult kirjutategi, et suurt muret ei ole. Kas kujutate ette elu mehega, kes siis kui teie hakkate midagi organiseerima, hakkab teiega konkureerima ning tahab ka kohe midagi korraldada. Kui üks on sotsiaalselt aktiivne, siis teine võikski olla natuke introvertsem. Muidu on mõlemad oma sõpradega toimetamas ning on vähem aega teineteise jaoks ning kaugenemine ohustamas. Mina ütleks mehele, et ärgu püüdku olla keegi teine. Teil ei ole vaja teistsugust ennast ju enda kõrvale või kuidas. Las ta olla täpselt selline nagu tal hästi välja tuleb ning küll leiate mitmeid omadusi, mis väga väärt on. Olete neid kuhjaga väljagi toonud — hooliv, tark, haritud, edukas, teisega arvestav jne. Igaüks võiks kasutada oma tugevusi. Kui teil on kerge ühiseid üritusi planeerida, siis tehke seda. Ei maksa stressi tekitada sellega, et jääte ootama, et mees seda teeks. Üks inimene reeglina ei suuda kõiki teise vajadusi rahuldada ning temalt seda oodata oleks idealistlik. Kui soovite aegajalt vestelda teatud teemadel, mis teie mehele kaugeks jäävad, siis ehk saate rääkida mõne sõbrannaga.
Kui ütlete, et tema on see, kes ennast vahest alaväärsena tunneb, siis saate teie teda aidata, kiites neid asju, mis hästi on ja tema panust suhtesse. Kas ehk on tema see, kes teid lohutab, kui oma aktiivsest elust hetkeks väsite, rahustab, kui mõni asi marru ajab, pakub tuge kui endast väljas olete? Võite ka nii mõelda, et ilma temata ei saaks teie olla see, kes olete.

ilmus Q ja A rubriigis Delfi Naistekas 8.10.12